Sündmused

Klubi viimatisi sündmusi:

  • Tavapärane pidulik 20. augusti üldkoosolek leidis aset Toompea lossis. Päevakohase ettekande tegi juhatuse liige Andrus Ristkok. Nagu ikka, asetati lilled 20. augusti mälestuskivi juurde.
  • Vastuseks Ukraina Ülemraada Saadikutekoja presidendi kutsele delegeeris Klubi juhatuse liikmed Enn Tupp’i ja Andrus Ristkoki ühes Läti ja Leedu sõsarklubide samasuure esindusega 26.-30. juulini Ukrainasse. Kiievis toimusid olulisemad kohtumised Saadikutekoja presidendi Serhii Taruta ning Ülemraada asespiikri Olena Kondratiukiga. Ringsõidul Kiievi lähikonnas ning Ukraina läänepoolsemates linnades kohtuti veel mitme haldusüksuse juhtidega. Väisati ka Leedu abiga taastatavat lasteaed-algkooli Vene agressori poolt brutaalselt purustatud Irpinis.
  • 18. juunil külastati Ämari lennuväebaasi Lääne-Harjumaal.
  • 4. juunil 2023 veedeti talgupäev Põltsamaal Rahvaste Sõpruse pargi tammikus.
  • Klubi üldkoosolek toimus Tartus 19. aprillil 2023. Kinnitati 2022.a aastaaruanded. Veebruarikuus surnud juhatuse liikme Indrek Toome asemele valiti juhatusse Enn Tupp. Arutati läbi ja kinnitati 2023.a tegvuskava.
  • 19. augustil 1922 viisid Klubi liikmed lilli lahkunud klubiliikmete haudadele Tallinna Metsakalmistul. 20. kuupäeval asetati lilled Toompeal asuva 20. augusti mälestuskivi juurde. Seejärel sai Klubi kokku Tallinnas Toompea lossi Valges Saalis oma tavapäraseks üldkoosolekuks. Tervitussõnavõtuga esinesid Riigikogu spiiker ja peaminister. Päevakohase ettekande tegi Klubi liige Johannes Kass.
  • 6.-7. juulini leidis Tartus aset nõupidamine Läti ja Leedu sõsarklubide esindajatega, et arutada ühise reageerimise võimalusi meid kõik puudutavatesse sündmustesse Euroopas. Jutuks võeti ka edasise koostöö kavad.
  • Pühapäeval, 5. juunil tulid klubiliikmed kokku traditsioonilisele talgupäevale Põltsamaal Sõpruse pargis. Klubi istutatud pargiosas avati kolm uut tähismärki.
  • 18.-20. maini tegi Klubi väljasõidu Virumaale. Tutvuti Tapa sõjaväelinnakuga, Sagadi ja Saka mõisaga. Kohtuti Tõnis Kaasikuga, kes rääkis ringmajandusest ja selle korraldamisest Eestis. Videograaf Jaanus Lekk kirjaldas, kuidas sammuda ideest teostuseni. Klubi pidaks nõu mitmetes klubitöö küsimustes.
  • Teisipäeval, 26. aprillil 2022 tuli Tallinnas kokku 20. Augusti Klubi üldkoosolek. Päevakorras oli 2021. a aastaaruannete kinnitamine ning 2022. a tegevuskava arutamine ja kinnitamine. Arutati ka mitmeid klubitöö küsimusi.
  • 20. augustil 2021 oli Riigikogu saalis Taasiseseisvumispäeva auks pidulik ühisistung külalistega ning seejärel tavakohane Klubi üldkoosolek.
  • 19. augustil 2021 toimus Toompeal rahvusvaheline ühepäevane esinduslik konverents “Omariikluse taastamise kogemus tänasel päeval”. Konverentsiks koostati vastav fotonäitus Riigikogu hoones. Novembrikuus ilmusid konverentsi ettekanded kolmes keeles ka trükis. Vt ka konverentsi kava (PDF)
  • 12. juunil 2021 saadi kokku Põltsamaal Rahvaste Sõpruse pargis ning veedeti koos talgupäev.
  • 2021.a märtsikuus ilmus trükist T. Made koostatud fotomaterjalirohke esinduslik ülevaateraamat “Ülemnõukogu XII iseseisvuse taastajana” (304 lk). Umbes samal ajal valmis ka R. Järliku koostatud “Riigi tagasi võitmise ajajoon” – faktitäpne kronoloogia sündmuste jadast algusega 1978. aasta tähendusrikastest juhtumitest kuni oktoobrini 1992 (112 lk).
  • 20. augustil 2020 tähistas Klubi taasiseseisvumispäeva. Päeva hakul asetati lilled Metsakalmistul puhkekoha leidnud Klubi lahkunud liikmete haudadele, peeti tavapärane miiting Toompeal 20. augusti mälestuskivi juures ning seejärel Toompea lossi Valges saalis Klubi pidulik aastakoosolek. Päevakohase ettekande “Ülemnõukogu kui Eesti Vabariigi iseseisvuse seaduslik taastaja” pidas Klubi president Ants Veetõusme (kõne teksti vt. AV kõne _Riigikogus). Sellele järgnes lossis Riigikogu esimehe Henn Põlluaasa pidulik vastuvõtt.
  • 1. veebruaril 2020 oli Tallinnas Klubi üldkoosolek, millel arutati Klubi poolseid ettevõtmisi esmakordselt vabadel valimistel valitud Ülemnõukogu kokkutulemise tähistamiseks 30 aastat tagasi. Paraku halvas järgnenud Covid-19 pandeemia jõudmine Eestisse kõne all olnud kavatsuste teostamise.
  • 1.-3. novembrini 2019 oli Klubi koos Tallinnas. Kuulati ära ülevaade Rail Baltica projekti edenemisest ja probleemidest ning kohtuti Eesti Panga presidendi Madis Mülleriga. Tutvuti Ajaloo Muuseumiga Maarjamäel, lossiga ning memoriaalkompleksiga sealsamas kõrval. Külastati ka Vabamut. Arutati klubitöös esile kerkinud küsimusi.
  • 23.-25.augustini 2019 võttis Klubi delegatsioon Leedu kolleegide kutsel osa Balti keti moodustamise 30. aastapäeva tähistamise sündmustest Leedu-Läti piiril.
  • 20. augusti traditsioonilisel üldkoosolekul Toompea lossis esines ettekandega Liia Hänni “Valikud siis ja praegu”. Samal koosolekul tutvustasid Enn Tupp ja autor kolonel-leitnant Jaak Haud raamatut „Asitõendid 1939 -1941. Nõukogude okupatsiooniga Eesti sõjajõududele tekitatud inimkaotused ja materiaalsed kahjud“ ning Ants Veetõusme tutvustas Tiit Made uut raamatut „Nõukaaeg“. Noortele, kes heiskasid 24. veebruaril 1989.a Pika Hermanni torni sini-must-valge lipu, kingiti Toompeal lehvinud lipud.
  • Maikuu talgupäeval Sõpruse Pargis Põltsamaal paigaldati taas mõned uued tähismärgid.
  • 18.-20. jaanuarini 2019 toimus kolmepäevane Klubi seminar Tartus. Arutati 2019. aasta tegevuskava, kuulati rohkelt ettekandeid juurde kutsutud kultuuritegelastelt ja teadlastelt, külastati TÜ Loodusmuuseumi.
  • 16. novembril 2018 oli Klubi arvukalt esindatud Rahvusliku Arengu Fondi korraldatud rahvusvahelisel konverentsil, mis korraldati ENSV ÜN poolt vastu võetud suveräänsusdeklaratsiooni 30. aastapäeva puhul. Samal konverentsil esitleti ning levitati muuhulgas ka vastvalminud aprillikonverentsi ettekannete kogumikku “90 aastat Eesti elu”, mille koostasid ja valmistasid trükiks ette Klubi liikmed R.Järlik ning L.Hainsalu.
  • 14.-16. septembrini sai Klubi kokku Hiiumaal. Tehti kokkuvõtteid Klubi tänavustest üritustest, aprillikonverentsist, arutati konverentsi materjalide kirjastamise küsimusi, peeti aru Klubi järgnevate tegevuste üle ning külastati Hiiumaa muuseume.
  • 21.-23. augustini 2018 viibis Klubi kolmeliikmeline delegatsioon Lätis, võttes osa Läti Vabariigi aastapäeva tähistamise sündmustest.
  • 20. augusti traditsioonilisel aastakoosolekul Tallinnas Toompea lossi valges saalis oli peaesinejaks Tõnu Anton. Kõne teemaks oli “Kui vastupidav on demokraatia Eestis?”
  • 20. mail 2018 toimus Põltsamaal Sõpruse pargi Klubi hoole all olevas tammikus tavapärane talgupäev. Kohtuti ka Põltsamaa uue vallavanemaga.
  • 5. ja 6. mail 2018 toimus Tartus Ateena keskuses konverents “90 aastat Eesti elu”, mis oli pühendatud president Arnold Rüütli juubelisünnipäevale.
  • 15.-16. veebruarini 2018 viibis Klubi kolmeliikmeline delegatsioon Leedu Vabariigi Seimi kutsel Leedus. Saadi osa Leedu Vabariigi 100. aastapäeva pidustustest Vilniuses ja Kaunases.
  • 24.-26. novembrini 2017 oli Klubi koos Tartus. Arutati Klubi 2018. aasta tegevuskava ning mitmeid klubitöö aspekte. Kohtuti Eesti Maaülikooli rektori hr. M. Klaasseniga. Külastati ka Eesti Rahva Muuseumi. Muuseumi tutvustas Tõnis Lukas.
  • Novembrikuu keskel esitleti Rahvusraamatukogus Klubi liikme A.Rüütli elutööraamatut “Viimane Rüütel”.
  • Taasiseseisvumispäeva tähistati 20. augustil 2017 pika ürituste jadaga. Traditsioonilisel üldkoosolekul Toompea lossis pidas ettekande Tiit Made, käsitledes Eesti majandusarengu murettekitavaid küsimusi (Tiit Made ettekanne).
  • 13. mail toimusid Põltsamaal Sõpruse pargi Klubi hoole all olevas tammikus tavapärased talgud.
  • 3.-5. maini viibis klubi kolmeliikmeline delegatsioon Läti kolleegide kutsel nende 4. mai deklaratsiooni tähtpäeva sündmuste külalistena Jurmalas ja Riias.
  • 28. aprillil 2017 kinnitas Klubi üldkoosolek Tallinnas 2016. majandusaasta aruande. Klubi liige Aldo Tamm pidas koosolekul ettekande “Karl Ernst v. Baeri kooliaegsed sõbrad.
  • 20.-22. jaanuarini 2017 oli Klubi Viljandis. Arutati läbi 2017.a tegevuskava, kohtuti Viljandi maavanema ja Maaomavalitsuste Liidu juhiga, kes rääkisid läinud aastal alanud haldusreformi käigust ning ilmnevatest probleemidest maakonna ja valdade seisukohast nähtuna. Külastati ka Ugala teatri algupärast uuslavastust “Sätendav pimedus”.